EE749804Enacted

Waste Act (Jäätmeseadus — framework: WEEE, batteries, ELV, tyres)

Jurisdiction:: Estonia
Type:: EPR · Other
Last action:: Apr 30, 2004

ElectronicsBatteriesVehiclesTiresHazardous MaterialsOrganics

Next steps for producers

Confirm your obligations under this measure and track its implementing rules

Applies toA producer (tootja) is a person who: (1) manufactures and sells products under their own brand or name, regardless of sales method including postal and electronic sales; (2) resells products made by others, regardless…

Obligations under this law

·Ensure collection and recovery or disposal of waste arising from problem products (probleemtooted) they have manufactured, resold, or imported, and maintain sufficient financial guarantee for this obligation.
·Limit use of hazardous substances in products to prevent environmental release, facilitate recycling, and avoid hazardous waste disposal.
·Promote use of secondary raw materials in products.

Program page →

No designated program action is recorded for this measure yet — treat the above as the general obligation and verify against the source text.

Framework waste law establishing EPR and stewardship obligations for WEEE, batteries, end-of-life vehicles, and tires; enacted 2004 with validity through 2005, implementing EU directives on producer responsibility and waste management.

Covered Products

·Batteries and accumulators (patareid ja akud)
·PCB-containing equipment (PCB-sid sisaldavad seadmed)
·Motor vehicles and their parts (mootorsõidukid ja nende osad)
·Electrical and electronic equipment and their parts (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad)
·Tyres/used tyres (kasutatud rehvid)
·Packaging waste (pakendijäätmed)
·Metal waste (metallijäätmed)
·Waste oils (vanaõli)
·Asbestos-containing waste
·Biodegradable waste
·Municipal solid waste (olmejäätmed)
·Construction and demolition waste (ehitus- ja lammutusprahi)

Producer Obligations

·Ensure collection and recovery or disposal of waste arising from problem products (probleemtooted) they have manufactured, resold, or imported, and maintain sufficient financial guarantee for this obligation.
·Limit use of hazardous substances in products to prevent environmental release, facilitate recycling, and avoid hazardous waste disposal.
·Promote use of secondary raw materials in products.
·Consider environmentally sound waste management requirements, especially recovery requirements, already at the design and engineering stage of products.
·Provide waste handlers with information on materials used, product components, presence and location of hazardous substances in the product.
·Bear the costs of waste management for problem product waste, including legacy (pre-obligation) waste.
·Maintain financial guarantee (participation in financing systems, recycling insurance, or blocked bank account) for problem product waste management obligations.
·Comply with prohibitions on manufacturing, importing, selling, and using problem products containing banned hazardous substances (including batteries/accumulators containing mercury, cadmium, or lead).
·Keep records of waste types, quantities, properties, and origins arising from their activities.
·Submit annual waste reports to the relevant environmental service.

Exemptions

·Natural persons handling their own household waste in accordance with the Act's requirements are exempt from waste permit requirements.
·Rescue authorities collecting waste during firefighting and rescue operations are exempt from waste permit requirements.
·Persons with an integrated environmental permit (keskkonnakompleksluba) do not need a separate waste permit for activities covered by that permit.
·The Government may by regulation temporarily exempt producers from the obligation to collect and manage problem product waste for certain product categories, including waste arising outside households, or reduce the percentage collection targets.
·Municipalities with fewer than 1,500 inhabitants are exempt from the obligation to organise waste transport under §§ 66–69.
·Municipalities may exempt sparsely populated areas from organised waste transport where it would be excessively costly and there is no health or environmental need.
·Waste permit not required for certain types and quantities of ordinary waste recovery or on-site disposal as specified by the Minister of Environment.
·Ordinary waste transporters (except municipal solid waste transporters in commercial/professional activity) are registered rather than licensed.
·Bicycles and tyres with outer diameter over 1,400 mm are exempt from the landfill ban on used tyres.
·Tyres used as construction material in landfills are exempt from the ban on accepting whole used tyres.

Key Deadlines

May 1, 2004compliance: Waste Act enters into force; all producer obligations under the Act become applicable.

Jan 1, 2005compliance: Organised waste transport (korraldatud jäätmevedu) must be organised from this date.

Jul 16, 2006compliance: From this date, shredded used tyres may no longer be accepted at landfills.

Jan 1, 2008compliance: Ban on accepting and landfilling unsorted municipal solid waste applies to all landfills from this date.

Jul 16, 2009compliance: All landfills must comply with established requirements or be closed for waste deposition by this date.

Jul 16, 2010compliance: Biodegradable waste in landfilled municipal waste must not exceed 45% by mass.

Jul 16, 2013compliance: Landfills closed for deposition by 16 July 2009 must be remediated by this date; also biodegradable waste in landfilled municipal waste must not exceed 30% by mass.

Jul 16, 2020compliance: Biodegradable waste in landfilled municipal waste must not exceed 20% by mass.

—registration: Persons exempt from waste permit but required to register must notify the environmental service at least two weeks before commencing waste management activities.

—reporting: Annual waste report must be submitted at least once a year to the environmental service that issued the waste permit or registered the operator.

Producer Definition

A producer (tootja) is a person who: (1) manufactures and sells products under their own brand or name, regardless of sales method including postal and electronic sales; (2) resells products made by others, regardless of sales method including postal and electronic sales; (3) imports products into Estonia for distribution or resale.

Fee Structure

Unknown: The Act does not specify EPR fee amounts or structures directly. It provides that waste management costs for problem product waste are borne by the producer. Financial guarantees for hazardous waste handling are calculated by formula: M = T × L/52, where T = 4000 EEK per tonne, L = annual hazardous waste handling quantity in tonnes, 52 = weeks per year; minimum guarantee 100,000 EEK/year, maximum 5,000,000 EEK/year. Waste transport service fees must be sufficient to cover landfill construction, operation, closure, aftercare, and transport costs.

Enforcement

Keskkonnainspektsioon (Environmental Inspectorate); Politseiprefektuur (Police Prefecture); Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor (Local government environmental protection inspector); Maksu- ja Tolliamet (Tax and Customs Board) for offences under §§ 122 and 123.: Natural persons: fines up to 300 fine units for most violations (waste management, landfill operation, illegal cross-border transport of hazardous waste); up to 250 fine units for failure to collect problem product waste or handing waste to unlicensed handler; up to 100 fine units for manufacturing/importing/selling prohibited products. Legal persons: fines up to 50,000 EEK for all listed offences. Compulsory measures (asendustäitmine) and penalty payments up to 50,000 EEK for failure to perform environmentally significant acts (landfill aftercare, problem product waste collection, sorting of mixed municipal waste, closure of non-compliant landfill).

Preemption Notes

This is a national framework law. It explicitly states that packaging waste management is regulated only to the extent not covered by the Packaging Act (pakendiseadus). Detailed implementing regulations are delegated to the Government of the Republic and the Minister of Environment. No preemption of sub-national rules is indicated; local governments have their own waste management planning and by-law powers.

Compliance Dimensions

Recycled-Content MinimumsMinimum recycled-content required

“§ 24. Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel (1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses: 2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes. (5) Keskkonnaministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.”

Fees4000 EEK Per Ton — Hazardous waste (used as T value in financial guarantee formula for hazardous waste handling licence); 100000 EEK Flat — Minimum annual financial guarantee for hazardous waste handling licence; 5000000 EEK Flat — Maximum annual financial guarantee for hazardous waste handling licence

“§ 100. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused (2) Ohtlike jäätmete käitlemisel aset leida võiva õnnetusjuhtumi läbi tekkiva kahju katteks vajaliku kindlustussumma suuruse arvutab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotleja järgmise valemi järgi: M. osa = T × L/52, kus: M – kindlustuse suurus kroonides; T – 4000 krooni tonni kohta, kahekordne keskmine arvestuslik ohtlike jäätmete töötlemis- või ladestustasu 2000. aastal; L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on käitluslitsentsi taotlejal litsentsi taotluse vormis toodud summaarne kogus; 52 – nädalate arv aastas. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on väiksem kui 100 000 krooni, on rahalise tagatise väärtuseks 100 000 krooni aastas. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on suurem kui 5 000 000 krooni, on rahalise tagatise väärtuseks 5 000 000 krooni aastas.”

PenaltiesUp to 50000 EEK per violation

“§ 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine (1) Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine (1) Tootjale ja toote levitajale pandud kohustuse rikkumise eest oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.”

Bans & RestrictionsProblem products containing banned industrial chemicals listed under the Chemicals Act § 9(2) and (3) (Sales Ban), 2004; Batteries and accumulators containing mercury, cadmium, or lead (Sales Ban), 2004; Motor vehicles and their parts containing hazardous substances listed by ministerial regulation (Material Restriction), 2004

“§ 27. Probleemtoodete valmistamise, sisseveo, müügi ja kasutamise keelud ning piirangud (1) Keelatud on järgmiste probleemtoodete valmistamine, sissevedu, müük ja kasutamine: 1) probleemtooted, mis sisaldavad kemikaaliseaduse § 9 lõigete 2 ja 3 alusel antud määrusega kinnitatud keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide nimekirjas loetletud keelustatud tööstuskemikaale; 2) elavhõbedat, kaadmiumi või pliid sisaldavad patareid ja akud; 3) ohtlikke aineid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad; 4) ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. § 107. Arveldamine metallijäätmete kokkuostul Metalijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.”

PRO StructureUnspecified

“§ 26. Tootja kohustused probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisel (2) Tagatis võib olla tootja osalemine omarahalise või mõne muu sellega võrdsustatud panusega probleemtoodetest tekkivate jäätmete hoolduse asjakohastes rahastamissüsteemides, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto.”

LabelingOther, Other

“§ 62. Ohtlike jäätmete pakendamine (2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. § 25. Probleemtoode (4) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord.”

Tracking dates like these across a whole portfolio of jurisdictions is what Upcoming Deadlines does.

View Source ↗

Full bill text

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Sõnastuse jõustumise kp: 01.05.2004 Sõnastuse kehtivuse lõpp: 02.04.2005 Avaldamismärge:
Jäätmeseadus
Vastu võetud 28.01.2004 RT I 2004, 9,
52 jõustumine 01.05.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 14.04.2004 RT I 2004, 30,
208 01.05.2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. jagu
Reguleerimisala ja mõisted
balance history link § 1. Seaduse reguleerimisala balance history link (1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. balance history link (2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: balance history link 1) välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; balance history link 2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; balance history link 3) radioaktiivsed jäätmed; balance history link 4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; balance history link 5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; balance history link 6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; balance history link 7) maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. balance history link (3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 2, 6). balance history link (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. balance history link § 2. Jäätmed balance history link (1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. balance history link (2) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. balance history link (3) Jäätmekategooriad on: balance history link 1) Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; balance history link 2) Q2 – praaktooted; balance history link 3) Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; balance history link 4) Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; balance history link 5) Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; balance history link 6) Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; balance history link 7) Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad; balance history link 8) Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; balance history link 9) Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid; balance history link 10) Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi; balance history link 11) Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; balance history link 12) Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; balance history link 13) Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud; balance history link 14) Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad; balance history link 15) Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted; balance history link 16) Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad. balance history link (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu ) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. balance history link § 3. Tavajäätmed balance history link Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. balance history link § 4. Püsijäätmed balance history link Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. balance history link § 5. Biolagunevad jäätmed balance history link Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. balance history link § 6. Ohtlikud jäätmed balance history link (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. balance history link (2) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse kord jäätmete liigitamiseks ohtlike jäätmete hulka, lähtudes jäätmete päritolust, koostisest, ohtlike ainete kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) mõttes sisaldusest ning käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjulikust toimest. balance history link § 7. Olmejäätmed balance history link Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. balance history link § 8. Jäätmete kahjulik toime balance history link Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: balance history link 1) H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; balance history link 2) H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; balance history link 3) H3A – väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; balance history link 4) H3B – tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; balance history link 5) H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; balance history link 6) H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; balance history link 7) H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; balance history link 8) H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; balance history link 9) H8 – sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada; balance history link 10) H9 – nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; balance history link 11) H10 – teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; balance history link 12) H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; balance history link 13) H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; balance history link 14) H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda muud ained, millel on käesoleva paragrahvi punktides 1–13 loetletud omadused; balance history link 15) H14 – ökotoksilised või keskkonnaohtlikud ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. balance history link § 9. Jäätmevaldaja balance history link Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. balance history link § 10. Jäätmetekitaja balance history link Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. balance history link § 11. Jäätmehooldus balance history link (1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. balance history link (2) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud. balance history link § 12. Jäätmehoolduse arendamine balance history link (1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. balance history link (2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. balance history link (3) Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu. balance history link § 13. Jäätmekäitlus balance history link Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. balance history link § 14. Jäätmete kogumine balance history link Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. balance history link § 15. Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused balance history link (1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. balance history link (2) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. balance history link (3) Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. balance history link (4) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. balance history link (5) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. balance history link (6) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut. balance history link (7) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. balance history link § 16. Jäätmete töötlemine balance history link (1) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. balance history link (2) Jäätmete töötlemistoimingute nimistu kehtestatakse vajaduse korral Vabariigi Valitsus oma määrusega. balance history link § 17. Jäätmete kõrvaldamine balance history link (1) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. balance history link (2) Jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. balance history link § 18. Keskkonnahäiring balance history link Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. balance history link § 19. Jäätmekäitluskoht balance history link (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. balance history link (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. balance history link (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. balance history link (4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. balance history link § 20. Jäätmekäitluskoha järelhooldus balance history link Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. 2. jagu
Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamine
balance history link § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuded balance history link (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires: balance history link 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; balance history link 2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. balance history link § 22. Jäätmetekke vältimine balance history link Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele. balance history link § 23. Tootja balance history link Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes: balance history link 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; balance history link 2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; balance history link 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. balance history link § 24. Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel balance history link (1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses: balance history link 1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena; balance history link 2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes. balance history link (2) Teisene toore on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal. balance history link (3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel. balance history link (4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes. balance history link (5) Keskkonnaministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel. balance history link § 25. Probleemtoode balance history link (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. balance history link (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad: balance history link 1) patareid ja akud; balance history link 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; balance history link 3) mootorsõidukid ja nende osad; balance history link 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. balance history link (3) Käesoleva seaduse mõistes on: balance history link 1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks; balance history link 2) PCB-d – polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja muu valmistis või segu, mis sisaldab mis tahes eelnevalt nimetatud ainet kokku üle 0,005 massiprotsendi; balance history link 3) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522) tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas ja kolmerattaline mopeed; balance history link 4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. balance history link (4) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord. balance history link § 26. Tootja kohustused probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisel balance history link (1) Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. balance history link (2) Tagatis võib olla tootja osalemine omarahalise või mõne muu sellega võrdsustatud panusega probleemtoodetest tekkivate jäätmete hoolduse asjakohastes rahastamissüsteemides, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto. balance history link (3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega vabastada tootja teatud tähtajani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest teatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete osas, sealhulgas väljaspool kodumajapidamist tekkivate jäätmete osas, või vähendada kokkukogutavate probleemtoodete protsentuaalset osakaalu turustatud toodete koguarvus, määrates selleks vastavad sihtarvud ning tähtajad nende sihtarvude saavutamiseks. balance history link (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja. balance history link (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustamist (endisaegsed jäätmed). balance history link (6) Kui tootja on surnud, juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused endisaegsete jäätmete jäätmehoolduse tagamiseks ning selle finantseerimiseks üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele. balance history link (7) Kui tootja on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega vabastatud lõikes 1 nimetatud kohustusest, kannab jäätmehoolduse kulud jäätmevaldaja. balance history link (8) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus määrusega kehtestada kasutuselt kõrvaldatud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord. balance history link § 27. Probleemtoodete valmistamise, sisseveo, müügi ja kasutamise keelud ning piirangud balance history link (1) Keelatud on järgmiste probleemtoodete valmistamine, sissevedu, müük ja kasutamine: balance history link 1) probleemtooted, mis sisaldavad kemikaaliseaduse § 9 lõigete 2 ja 3 alusel antud määrusega kinnitatud keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide nimekirjas loetletud keelustatud tööstuskemikaale; balance history link 2) elavhõbedat, kaadmiumi või pliid sisaldavad patareid ja akud; balance history link 3) ohtlikke aineid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad; balance history link 4) ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. balance history link (2) Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrusega. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tooteid võib valmistada, sisse vedada, müüa ja kasutada, kui need ei sisalda sama paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses nimetatud ohtlikke aineid. balance history link (4) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus anda määrusi, millega kehtestatakse teatud probleemtoodete või nende osade suhtes: balance history link 1) ohtlike ainete piirnormid, millest väiksemate sisalduste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti; balance history link 2) kasutusalad, tehnilised tingimused või nõuded, mille rakendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti; balance history link 3) tähtajad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu osaliseks või täielikuks rakendamiseks. 3. jagu
Jäätmehoolduse üldnõuded
balance history link § 28. Kontrollitud jäätmekäitlus balance history link (1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. balance history link (2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. balance history link (3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. balance history link § 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika balance history link (1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. balance history link (2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. balance history link (3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. balance history link (4) Keskkonnaministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded: balance history link 1) vanaõlile; balance history link 2) polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele; balance history link 3) asbesti sisaldavatele jäätmetele; balance history link 4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele; balance history link 5) biolagunevatele jäätmetele; balance history link 6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele); balance history link 7) romusõidukitele; balance history link 8) kasutatud patareidele ja akudele; balance history link 9) ehitus- ja lammutusprahile; balance history link 10) vanarehvidele; balance history link 11) pakendijäätmetele; balance history link 12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele; balance history link 13) olmejäätmetele; balance history link 14) metallijäätmetele; balance history link 15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele; balance history link 16) reoveesettele. balance history link § 30. Jäätmete taaskasutamise põhimõtted balance history link (1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. balance history link (2) Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–4 nimetatud taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena. balance history link § 31. Jäätmete sortimine balance history link Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. balance history link § 32. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses balance history link Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. balance history link § 33. Nõuded jäätmekäitluskohale balance history link (1) Jäätmekäitluskoha tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse keskkonnaministri määrusega: balance history link 1) prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; balance history link 2) jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; balance history link 3) koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on keskkonnaministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada: balance history link 1) tehnilisi norme, tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid; balance history link 2) käitamisel tekkivate heitmete piirväärtusi; balance history link 3) nõudeid heitmete ja neis sisalduvate saasteainete tehniliste parameetrite mõõtmiseks, mõõtmissagedust ja muid mõõtmistingimusi; balance history link 4) keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist; balance history link 5) keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal. balance history link § 34. Prügila balance history link (1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni. balance history link (3) Prügila ei ole: balance history link 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; balance history link 2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates; balance history link 3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates. balance history link (4) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on: balance history link 1) ohtlike jäätmete prügila; balance history link 2) tavajäätmeprügila; balance history link 3) püsijäätmeprügila. balance history link § 35. Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld balance history link (1) Prügilasse on keelatud ladestada töötlemata jäätmeid. balance history link (2) Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas. balance history link § 36. Segunenud olmejäätmete sortimine jäätmete ladestamiseelsel töötlemisel balance history link (1) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segunenud olmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida. balance history link (2) Segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud. balance history link (3) Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. balance history link (4) Juhul, kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist, tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda. balance history link (5) Keskkonnaministril on õigus kehtestada oma määrusega jäätmete sortimise kord, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. balance history link § 37. Jäätmepõletustehas ja koospõletustehas balance history link (1) Jäätmepõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. Jäätmepõletustehases toimuvad protsessid hõlmavad nii jäätmete vahetut põletamist oksüdatsiooni teel kui ka muid termilisi protsesse, nagu pürolüüs, utmine, gaasistamine või plasmaprotsessid, juhul kui termilistes protsessides tekkivad ained järgnevalt põletatakse. balance history link (2) Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil. balance history link (3) Kui koospõletamine toimub nii, et tehase peamine eesmärk ei ole energia või materiaalsete saaduste tootmine, vaid üksnes jäätmete termiline töötlemine, siis loetakse seda tehast jäätmepõletustehaseks. balance history link (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratletud mõisted hõlmavad kogu tehnilist kompleksi ja selle asukohta, kaasa arvatud kõik põletus- või koospõletusliinid, jäätmete vastuvõtu, ladustamise ja kohapealse eeltöötluse seadmed, jäätme-, kütuse- ja õhutoitesüsteemid, seadmed heitgaaside puhastamiseks, kohapealsed seadmed tekkivate jääkide ja reovee töötlemiseks ning hoidmiseks, korstnaagregaadid ja põletusoperatsioonide kontrollsüsteemid ning põlemistingimuste mõõte- ja seiresüsteemid. balance history link § 38. Jäätmeveo üldnõuded balance history link Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KAVANDAMINE 1. jagu
Jäätmehoolduse kavandamise üldsätted ja jäätmekavad
balance history link § 39. Jäätmekava balance history link (1) Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. balance history link (2) Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks. balance history link (3) Jäätmekava sisaldab: balance history link 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; balance history link 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; balance history link 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; balance history link 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; balance history link 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. balance history link § 40. Riigi jäätmekava balance history link (1) Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb lisaks käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 sätestatule ka riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ja jäätmealast koostööd. balance history link (2) Riigi jäätmekava sisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevaid alljaotisi. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alljaotisi võib kinnitada eraldi arengukavana. Eraldi kinnitatud arengukavale kohaldatakse riigi jäätmekava menetluse kohta sätestatut ulatuses, mis ei lähe vastuollu kava põhimõtetega. balance history link § 41. Maakonna jäätmekava balance history link (1) Maakonna jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava ühe või mitme maakonna kohta. balance history link (2) Maakonna jäätmekava koostatakse riigi jäätmekava alusel ühe aasta jooksul riigi jäätmekava kinnitamisest arvates. balance history link § 42. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava balance history link (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. balance history link (2) Lisaks käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava: balance history link 1) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; balance history link 2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; balance history link 3) jäätmehoolduse rahastamist. balance history link § 43. Jäätmekava ajakohastamine balance history link (1) Jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ning jäätmekavas muudatuste tegemine. Jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut. balance history link (2) Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates. balance history link (3) Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad maakonna jäätmekava, ajakohastatakse maakonna jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud üleriigilise jäätmekava kinnitamisest arvates. balance history link (4) Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. balance history link § 44. Keskkonnaministri ning kohaliku omavalitsuse organi õigused ja kohustused jäätmehoolduse kavandamisel balance history link (1) Keskkonnaminister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel. balance history link (2) Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava täitmise kontrolli korraldab keskkonnaminister. balance history link (3) Jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks vajalikku teavet oma jäätmealase tegevuse kohta on ettevõtja äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) tähenduses, mittetulundusühing, sihtasutus ja seaduse alusel asutatud muu asutus kohustatud andma keskkonnaministrile ja kohaliku omavalitsuse organile tasuta. balance history link (4) Kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. balance history link (5) Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. 2. jagu
Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava koostamine
balance history link § 45. Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava koostamise algatamine ja sellest teatamine balance history link (1) Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava koostamise algatab keskkonnaminister. balance history link (2) Teade riigi jäätmekava algatamise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Teade maakonna jäätmekava algatamisest avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes ülemaakonnalise levikuga ajalehes. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teadetes esitatakse lühidalt jäätmekava kavandatav sisu ja eesmärgid. balance history link (4) Riigi jäätmekava eelnõu põhiseisukohad avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link (5) Maakonna jäätmekava eelnõu põhiseisukohad avaldatakse maavalitsuse veebilehel, selle puudumisel Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link § 46. Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamine balance history link (1) Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamise korraldab keskkonnaminister. balance history link (2) Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamisele kaasatakse asjakohaste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjasthuvitatud isikud. balance history link § 47. Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu kooskõlastamine balance history link (1) Riigi jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kelle valitsemisala jäätmekava puudutab, ning seisukohavõtuks maavanematele ja kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilisele liidule. balance history link (2) Maakonna jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks vastava maakonna maavanemale ning seisukohavõtuks kohaliku omavalitsuse organile, kelle haldusterritooriumi jäätmekava käsitleb. balance history link § 48. Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung balance history link (1) Keskkonnaminister korraldab riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. balance history link (2) Riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt üks kuu. balance history link (3) Maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes ülemaakonnalise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. balance history link (4) Riigi jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link (5) Maakonna jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes ülemaakonnalise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link § 49. Ettepanekute ja vastuväidete esitamine balance history link Igaühel on õigus esitada riigi jäätmekava eelnõu või maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. balance history link § 50. Avalik istung balance history link Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. balance history link § 51. Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine balance history link (1) Keskkonnaminister korraldab jäätmekava avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise ning vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise. balance history link (2) Ettepanekutele ja vastuväidetele, mida ei arvestata, vastab keskkonnaminister kahe kuu jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest või kahe kuu jooksul avalikust istungist arvates. balance history link § 52. Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemuste avalikustamine balance history link (1) Keskkonnaminister teeb riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja selle arutamiseks korraldatud avaliku istungi tulemused teatavaks üleriigilise levikuga ajalehes ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link (2) Keskkonnaminister teeb maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja selle arutamiseks korraldatud avaliku istungi tulemused teatavaks ülemaakonnalise levikuga ajalehes ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link § 53. Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava kinnitamine balance history link (1) Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. balance history link (2) Maakonna jäätmekava kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. balance history link § 54. Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava avaldamine balance history link (1) Riigi jäätmekava avaldatakse Riigi Teatajas ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel. balance history link (2) Maakonna jäätmekava avaldatakse Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuse (edaspidi keskkonnateenistus ) veebilehel. 3. jagu
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine
balance history link § 55. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu kooskõlastamine balance history link Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. balance history link § 56. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung balance history link (1) Kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. balance history link (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. õ. 29.10.2007 12:57 balance history link (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. balance history link (4) Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. balance history link § 57. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine balance history link (1) Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. balance history link (2) Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. balance history link (3) Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. balance history link § 58. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine balance history link Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. balance history link § 59. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine balance history link (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. balance history link (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. 3. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSE ERITINGIMUSED balance history link § 60. Ohtlike jäätmete segamise keeld balance history link (1) Ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega tuleb vältida, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul. balance history link (2) Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks. balance history link § 61. Ohtlike jäätmete segamine balance history link Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. balance history link § 62. Ohtlike jäätmete pakendamine balance history link (1) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. balance history link (2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. balance history link (3) Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. balance history link § 63. Ohtlike jäätmete vedu balance history link Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras. balance history link § 64. Ohtlike jäätmete saatekiri balance history link (1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri ) on dokument, mis sisaldab andmeid jäätmekäitlejale üleantavate jäätmete tekitaja, jäätmed vedamiseks üleandnud isiku, jäätmevedaja ja jäätmete vastuvõtja ning ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. balance history link (2) Jäätmete üleandja esitab vedajale ja vastuvõtjale saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse poolt tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale. balance history link (4) Jäätmekäitleja koostab saatekirja paber- ja digitaaldokumendina, allkirjastades digitaaldokumendi digitaalallkirja seaduses (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591 ja 594) sätestatud korras. Digitaaldokumenti nõutakse isikult, kes on sertifikaadi omanik digitaalallkirja seaduse § 6 tähenduses. balance history link (5) Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja registreerimise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. balance history link § 65. Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine balance history link (1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab keskkonnaminister, lähtudes riigi jäätmekavast. balance history link (2) Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. 4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANI KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS balance history link § 66. Korraldatud jäätmevedu balance history link (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. balance history link (2) Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. balance history link (3) Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. balance history link (4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. balance history link (5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. balance history link (6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. balance history link § 67. Jäätmevedaja valik balance history link (1) Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. balance history link (2) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: balance history link 1) veopiirkond; balance history link 2) veetavad jäätmeliigid; balance history link 3) eeldatavad jäätmekogused; balance history link 4) jäätmekäitluskohad; balance history link 5) eri- või ainuõiguse kestus; balance history link 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; balance history link 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud veopiirkonnas ei tohi teenindatavate elanike arv olla üldjuhul suurem kui 10 000. balance history link (4) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. balance history link (5) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud haldusterritooriumil, kus lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja 4 on moodustatud rohkem kui üks veopiirkond, ei tohi ühe jäätmevedaja poolt veetavate olmejäätmete kogus ületada 40 protsenti tekkivate olmejäätmete kogusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. balance history link (6) Kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirangut, kui selleks vajaliku arvu eri- või ainuõiguse andmist takistab jäätmeloa saamise nõuetele vastavate eri- või ainuõiguse saamise pakkujate puudumine. balance history link (7) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. balance history link (8) Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. balance history link § 68. Jäätmeveo õigus balance history link (1) Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale. balance history link § 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine balance history link (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. balance history link (2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. balance history link (3) Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. balance history link (4) Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. balance history link (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. balance history link (6) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registri andmete kohta. balance history link § 70. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine balance history link Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. balance history link § 71. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri balance history link (1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. balance history link (2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab: balance history link 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; balance history link 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; balance history link 3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; balance history link 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; balance history link 5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; balance history link 6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; balance history link 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; balance history link 8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; balance history link 9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; balance history link 10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. balance history link (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. 5. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE balance history link § 72. Jäätmehoolduse arendamise toetamine balance history link Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. 6. peatükk JÄÄTMELUBA 1. jagu
Üldsätted
balance history link § 73. Jäätmeluba balance history link (1) Jäätmeluba annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. balance history link (2) Jäätmeluba on vaja: balance history link 1) jäätmete kõrvaldamiseks; balance history link 2) jäätmete taaskasutamiseks; balance history link 3) ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks; balance history link 4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591) alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil; balance history link 5) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks; balance history link 6) olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena. balance history link (3) Isikul, kellel on või kes on kohustatud omama saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses (RT I 2001, 85, 512; 2002, 61, 375; 2003, 73, 486) sätestatud keskkonnakompleksluba käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusteks, ei ole vaja jäätmeluba keskkonnakompleksloaga hõlmatud käitiste suhtes. balance history link (4) Jäätmeluba ei nõuta: balance history link 1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele; balance history link 2) päästeasutuselt tuletõrje- ja päästetööde käigus jäätmete kogumisel ja veol. balance history link (5) Keskkonnaministril on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik. balance history link § 74. Jäätmekäitleja registreerimine balance history link (1) Isik, kes käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses. Mitmes maakonnas tegutsev isik registreeritakse üksnes asukohajärgses keskkonnateenistuses. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud vähemalt kaks nädalat enne jäätmekäitluse alustamist teavitama keskkonnateenistust oma kavandatavast tegevusest, saates keskkonnateenistusele teatise, milles on järgmised andmed: balance history link 1) ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood; balance history link 2) asukoht või elukoht ning aadress, e-postiaadress, telefoni- ja faksinumber; balance history link 3) püsiva tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha olemasolu korral selle aadress, e-postiaadress, telefoni- ja faksinumber; balance history link 4) tegevusala; balance history link 5) kavandatavad käideldavate jäätmete liigid ning aastakogused; balance history link 6) kavandatava jäätmekäitlustoimingu kirjeldus; balance history link 7) kavandatav tegutsemisaeg jäätmekäitlejana; balance history link 8) jäätmekäitluskoha asukoht või jäätmekäitleja nimi, kellele isik jäätmed kavatseb üle anda, sealhulgas jäätmete ladestuspaiga nimetus, kus üleantavad jäätmed ladestatakse. balance history link (3) Keskkonnateenistus kontrollib saadud andmete põhjal kümne tööpäeva jooksul teavitatud tegevuseks jäätmeloa omamise vajadust ning selle puudumisel annab kümne päeva jooksul isikule registreerimisnumbri, saadab talle kirjaliku tõendi registreerimise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed kantakse selleks ettenähtud registreerimisraamatusse või elektronandmekandjale. balance history link (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teate ja registreerimistõendi vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. balance history link (5) Keskkonnateenistus avaldab registreeritud isiku nime ja registreerimistõendile kantud andmed oma veebilehel või vastavas Interneti-põhises andmekogus. balance history link § 75. Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks balance history link (1) Jäätmete tekitamiseks on jäätmeloa omamine kohustuslik tegutsemisel järgmistes valdkondades: balance history link 1) elektri, soojuse, kütuse või koksi tootmine; balance history link 2) vedelkütuse või gaasilise kütuse rafineerimine või tahke kütuse utmine; balance history link 3) metallide tootmine või töötlemine; balance history link 4) mineraalsete materjalide töötlemine; balance history link 5) keemiatööstus; balance history link 6) tselluloosi-, paberi- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; balance history link 7) toiduainetööstus; balance history link 8) loomakasvatus; balance history link 9) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; balance history link 10) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; balance history link 11) grafiidi (tempersüsi) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; balance history link 12) maavara kaevandamine või rikastamine; balance history link 13) puidutööstus; balance history link 14) ohtliku kemikaali, sealhulgas kütuse ladustamine. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu, tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 2. jagu
Jäätmeloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning jäätmeloa sisu
balance history link § 76. Jäätmeloa andja balance history link (1) Jäätmeloa annab jäätmeloa taotleja (edaspidi taotleja ) tegevuskohajärgne keskkonnateenistus (edaspidi loa andja ). balance history link (2) Kui taotlejal püsivat tegevuskohta ei ole, annab loa taotleja asukohajärgne keskkonnateenistus. balance history link § 77. Jäätmeloa taotlemine balance history link (1) Jäätmeloa taotlus esitatakse loa andjale kolmes eksemplaris. balance history link (2) Jäätmeloa taotluse ühe eksemplari esitab loa andja pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. balance history link (3) Jäätmeloa taotluse võib esitada digitaaldokumendina, mis allkirjastatakse digitaalallkirja seaduses sätestatud korras. balance history link (4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha ja jäätmeluba jäätmete tekitamiseks iga käitise või jäätmetekkekoha kohta. balance history link (5) Jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks või olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena tuleb taotleda iga maakonna kohta. balance history link § 78. Jäätmeloa taotlus balance history link Jäätmeloa taotlus peab sisaldama: balance history link 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmeid; balance history link 2) andmeid loa taotleja tegevuskoha ja põhitegevuse kohta; balance history link 3) andmeid jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise, kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul; balance history link 4) selgitust taotleja poolt kavandatava jäätmekäitluse kohta, tehnilise varustuse kirjeldust koos vajalike skeemide või joonistega, kui luba taotletakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud tegevuseks; balance history link 5) selgitust taotleja tootmistegevuse kohta koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega, tehnoloogia ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud arvutusi tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks, tehnilise varustuse kirjeldust koos vajalike skeemide või joonistega, kui luba taotletakse käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevuseks; balance history link 6) jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustust; balance history link 7) jäätmekäitluskohtade kirjeldust; balance history link 8) andmeid isikute kohta, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda, sealhulgas andmed jäätmeid ladestavate isikute kohta; balance history link 9) tegevuse juures rakendatavate ohutusmeetmete ja õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kirjeldust; balance history link 10) ettepanekuid jäätmekäitluskoha või jäätmete tekkekoha omaseireks; balance history link 11) jäätmete tekitamisel jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kava; balance history link 12) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitse meetmete kava, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava; balance history link 13) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi koopiat, kui luba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. balance history link § 79. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta balance history link Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. balance history link § 80. Jäätmeloa andmine ja teatavakstegemine balance history link (1) Jäätmeloa andmise üle otsustades tuleb arvestada tegevuse laadi ja eelkõige käesoleva seaduse §-des 21 ja 29 sätestatut. Otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta: balance history link 1) taotluse avalikustamise käigus saadud teavet, arvamusi ja seisukohti; balance history link 2) parima võimaliku tehnika põhimõtteid; balance history link 3) muid olulisi asjaolusid. balance history link (2) Tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete lubatud kogused määrab loa andja taotleja esitatud tehnoloogia ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud arvutuste alusel, võttes arvesse parima keskkonnapraktika põhimõtteid ja parima võimaliku tehnoloogia kriteeriume. balance history link (3) Kui taotleja tegeleb ühes tegevuskohas mitme käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-s 75 nimetatud tegevusega, võib loa andja vormistada ühe jäätmeloa, võttes arvesse iga tegevuse erisusi. balance history link (4) Loa andja võib vormistada ühe jäätmeloa mitmes jäätmekäitluskohas või jäätmetekkekohas tegutsemiseks ühe maakonna piires, kui see on otstarbekas järelevalve teostamise seisukohalt. balance history link (5) Jäätmeluba vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb loa andjale ja teine taotlejale. Jäätmeluba väljastatakse väljakutsutud loa taotlejale allkirja vastu. balance history link (6) Jäätmeloa võib vormistada ka digitaaldokumendina, allkirjastades selle digitaalallkirja seaduses sätestatud korras. balance history link (7) Jäätmeloa andmise teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jäätmeloa andmise teates sisalduvad alljärgnevad andmed: balance history link 1) loa taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi ja aadress; balance history link 2) tegevuskoht; balance history link 3) tegevuse lühikirjeldus; balance history link 4) teave selle kohta, kus saab jäätmeloaga tutvuda. balance history link § 81. Jäätmeloa sisu balance history link (1) Jäätmeloas sisalduvad järgmised andmed: balance history link 1) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-s 75 nimetatud tegevus, mille jaoks luba antakse; balance history link 2) loa omaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood; balance history link 3) tegevuskoha või -kohtade täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega; balance history link 4) loa omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed. balance history link (2) Jäätmeloaga määratakse: balance history link 1) tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sealhulgas lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda; balance history link 2) lubatud jäätmekäitlustoimingud; balance history link 3) tegevusele esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded; balance history link 4) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus; balance history link 5) keskkonnaseirenõuded; balance history link 6) tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed; balance history link 7) jäätmete kõrvaldamiskoht või -kohad, kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba antakse jäätmete veoks; balance history link 8) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg. balance history link § 82. Jäätmeloa kehtivusaeg balance history link (1) Jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks. Jäätmeluba hakkab kehtima loa väljastamisele järgnevast päevast. balance history link (2) Jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valduse üleandmisel on valdajal õigus jäätmeloaga seotud õigused ja kohustused uuele valdajale üle anda. Uus valdaja on kohustatud loale kantud käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud andmete muutmist taotlema kuue kuu jooksul jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valduse üleandmisest arvates. balance history link § 83. Jäätmeloa andmisest keeldumine balance history link Jäätmeloa andmisest keeldutakse, kui: balance history link 1) taotleja on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi; balance history link 2) taotlejat on karistatud loodusressursside loata kasutamise ja saasteloata tegutsemise, keskkonna saastamise või ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest ning kui süüteost ei ole möödunud karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156) § 25 lõikes 1 kehtestatud tähtaeg; balance history link 3) kogutud andmete põhjal võib järeldada, et tegevuse käigus pole võimalik täita keskkonnanormatiive või tegevus ohustab keskkonda või inimese tervist või vara; balance history link 4) tegevus põhineb jäätmerikastel, loodusressursse ja muud tooret või materjale pillavatel menetlustel või tehnoloogilistel protsessidel. balance history link § 84. Jäätmeloa muutmine balance history link (1) Jäätmeluba muudetakse, kui: balance history link 1) käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud andmed on muutunud; balance history link 2) jäätmeloaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jäätmeloa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse; balance history link 3) jäätmeloaga määratud tegevusest tulenev saastus on nii suur, et see põhjustab jäätmeloa omaja tegevuskohas keskkonna kahjulikke muutusi, mistõttu tuleb muuta jäätmeloaga kehtestatud nõudeid; balance history link 4) õnnetuse vältimiseks tuleb kasutada jäätmeloaga määramata meetmeid; balance history link 5) jäätmetekke vältimiseks võetud meetmete, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamise tulemusena on jäätmete kogused vähenenud. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel algatatud jäätmeloa muutmise menetlusele ei kohaldata avatud menetluse sätteid. balance history link § 85. Jäätmeloa kehtetuks tunnistamine balance history link Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetuks sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui: balance history link 1) loa omaja tegevuses tõendatakse käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud asjaolud; balance history link 2) loa omaja ei ole alustanud loas nimetatud tegevust 12 kuu jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks; balance history link 3) loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks; balance history link 4) juriidilisest isikust loa omaja on lõppenud või füüsilisest isikust loa omaja on surnud; balance history link 5) jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valdaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 sätestatud kohustust. balance history link § 86. Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm balance history link Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu, jäätmeloa taotluse vorm ja jäätmeloa vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. balance history link § 87. Riigilõiv jäätmeloa taotlemisel ja muutmisel balance history link Jäätmeloa taotlemisel või muutmisel tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7) sätestatud korras. 3. jagu
Jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks
balance history link § 88. Lisaandmed metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeloa taotlemisel balance history link Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 loetletud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks (edaspidi metallijäätmeluba ), esitama loa andjale: balance history link 1) tegevuskohajärgse politseiprefektuuri arvamuse metallijäätmeloaga määratava tegevuse kohta; balance history link 2) hooneregistri või kinnistusraamatu väljavõtte jäätmekäitluskohaks oleva ehitise kui vallasasja või kinnistu kohta; balance history link 3) dokumendi, mis kinnitab taotleja õigust kasutada käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud kinnistut või ruume, kui taotleja ei ole omanik. balance history link § 89. Metallijäätmeloa andmisest keeldumine karistatuse korral balance history link Jäätmeloa andja on kohustatud karistusregistrile tehtud päringu alusel kontrollima, kas metallijäätmeluba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või metallijäätmeluba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime kuriteo. Kui kuriteo toimepanemisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 25 lõikes 1 kehtestatud tähtaeg, tuleb metallijäätmeloa andmisest keelduda. balance history link § 90. Metallijäätmeloa asukoht balance history link Metallijäätmeloa originaaleksemplar või loa andja poolt kinnitatud koopia peab asuma metallijäätmete koguja tegevuskohas ning see tuleb esitada järelevalveametnikule või metallijäätmeid üleandvale isikule tema nõudmisel. 4. jagu
Jäätmeluba prügila käitamiseks
balance history link § 91. Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine balance history link Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaloa ) taotleja loa andjale: balance history link 1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja jäätmeliikide kaupa; balance history link 2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta; balance history link 3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse; balance history link 4) taotleja kirjaliku tõenduse, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaitse- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele; balance history link 5) taotleja kirjaliku selgituse kindlustuslepingu või rahalise tagatise olemasolu kohta, mis tagavad käitaja suutlikkust täita oma ülesandeid nii prügila kasutamise, sulgemise kui järelhoolduse ajal; balance history link 6) taotleja maakasutuse õiguslikku alust tõendavad dokumendid; balance history link 7) andmed personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta; balance history link 8) prügila töö korraldamisel rakendatavad meetmed õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks. balance history link § 92. Prügilaloa taotluses esitatud andmete kontroll balance history link Enne prügila tegevuse alustamist kontrollib loa andja prügila vastavust prügilaloa taotluses esitatud andmetele. Nimetatud kontroll ei vähenda käitaja vastutust. balance history link § 93. Prügilaloa sisu balance history link Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga: balance history link 1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel; balance history link 2) prügilasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmekategooriate ja liikide kaupa; balance history link 3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded; balance history link 4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste, keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord. balance history link § 94. Prügilaloa andmisest keeldumine balance history link Lisaks käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud alustele keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui: balance history link 1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 punktis 5 nimetatud kindlustusleping või rahaline tagatis; balance history link 2) taotlejal puudub maakasutusõigus; balance history link 3) taotleja ei suuda täita käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõudeid. 5. jagu
Jäätmeluba jäätmete põletamiseks
balance history link § 95. Jäätmete põletamiseks jäätmeloa taotlemine balance history link Lisaks k��esoleva seaduse §-s 78 loetletud andmetele peab jäätmete põletamiseks jäätmeluba (edaspidi jäätmepõletusluba ) taotlev isik esitama loa andjale õhu- ja veeheite piirväärtustest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos nende tehnilise iseloomustusega. balance history link § 96. Jäätmepõletusloa sisu balance history link Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse jäätmepõletusloaga: balance history link 1) jäätmepõletustehase või koospõletustehase jäätmete põletamise aastane kogujõudlus; balance history link 2) välisõhu ning reo- ja heitvee saasteainete sisalduse perioodilisel määramisel proovivõtu ja mõõtmise täpsustatud protseduurinõuded; balance history link 3) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus; balance history link 4) ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne kütteväärtus; balance history link 5) saasteainete, nagu polüklooritud bifenüülide (PCB), pentaklorofenooli (PCP), kloori, fluori, väävli, raskmetallide lubatud sisaldus jäätmetes. 6. jagu
Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks
balance history link § 97. Kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine balance history link Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud materjalidele esitab kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (edaspidi korraldatud jäätmeveoluba ) taotlev isik loa andjale kohaliku omavalitsuse organi haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud avalikul konkursil tunnistatud edukaks. balance history link § 98. Korraldatud jäätmeveoloa sisu balance history link Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse korraldatud jäätmeveoloaga: balance history link 1) piirkond, kust kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse; balance history link 2) jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad. 7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS balance history link § 99. Ohtlike jäätmete käitluslitsents balance history link (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. balance history link (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. balance history link § 100. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused balance history link (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused on: balance history link 1) jäätmekäitluskoha, -tehnoloogia ja -seadmete vastavus keskkonnanõuetele; balance history link 2) töötajate asjakohane kutsekvalifikatsioon; balance history link 3) kindlustus õnnetusjuhtumiteks. balance history link (2) Ohtlike jäätmete käitlemisel aset leida võiva õnnetusjuhtumi läbi tekkiva kahju katteks vajaliku kindlustussumma suuruse arvutab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotleja järgmise valemi järgi: M. osa = T × L/52, kus: M – kindlustuse suurus kroonides; T – 4000 krooni tonni kohta, kahekordne keskmine arvestuslik ohtlike jäätmete töötlemis- või ladestustasu 2000. aastal; L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on käitluslitsentsi taotlejal litsentsi taotluse vormis toodud summaarne kogus; 52 – nädalate arv aastas.
(3) Kui käesoleva paragrahvi
lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on
väiksem kui 100 000 krooni, on rahalise tagatise väärtuseks 100 000
krooni aastas.

(4) Kui käesoleva paragrahvi
lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on
suurem kui 5 000 000 krooni, on rahalise tagatise väärtuseks 5 000
000 krooni aastas.
balance history link § 101. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine balance history link Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldutakse, kui: balance history link 1) jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia või -seadmed ei vasta keskkonnanõuetele või ohustavad tervist või vara; balance history link 2) litsentsi taotleja ei tunne piisavalt taotletava jäätmekäitluse tehnilisi, tehnoloogilisi ega keskkonnakaitselisi aspekte; balance history link 3) taotlejal puudub kindlustusleping õnnetusjuhtumiks. balance history link § 102. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine balance history link Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatab või tunnistab litsentsi kehtetuks selle andja sellest litsentsi omajat eelnevalt informeerides, kui: balance history link 1) ilmneb, et litsentsi taotlemisel on esitatud valeandmeid; balance history link 2) litsentsi omaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse §-s 101 nimetatud asjaolud; balance history link 3) litsentsi omaja ei täida litsentsi väljaandmisel esitatud nõudeid; balance history link 4) ilmnevad muud vastuolud õigusaktidega; balance history link 5) ohtlike jäätmete käitlemine ei ole taotleja tegevusvaldkonnana kantud äriregistrisse viie kuu jooksul litsentsi andmise päevast. balance history link § 103. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning litsentsi vorm balance history link Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 8. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE ERITINGIMUSED balance history link § 104. Metallijäätmed balance history link Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse keskkonnaministri määrusega vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga. balance history link § 105. Metallijäätmete kokkuostmise piirang balance history link (1) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. balance history link (2) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. balance history link (3) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. balance history link (4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Eesti Autoregistrikeskuse või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud. balance history link (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta. balance history link § 106. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine balance history link (1) Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja ), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: balance history link 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; balance history link 2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus; balance history link 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; balance history link 4) metallijäätmete maksumus. balance history link (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale. balance history link (3) Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti vähemalt viis aastat, tagades isikuandmete kaitse. balance history link § 107. Arveldamine metallijäätmete kokkuostul balance history link Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. 9. peatükk JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU balance history link § 108. Jäätmete riikidevaheline vedu balance history link (1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 030, 06.02.1993, lk 1–28) sätestatud korras. balance history link (2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba ) alusel. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 109. Tavajäätmete riikidevaheline vedu balance history link (1) Välislepinguga või EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ reguleerimata tavajäätmete Eestisse sisseveol, Eestist väljaveol ja läbiveol peab saadetisega olema kaasas jäätmevaldaja allkirjaga saateleht, milles on märgitud jäätmevaldaja nimi ja aadress, jäätmete kogus, liik ning kirjeldus ja jäätmete saaja nimi ning aadress. balance history link (2) Saatelehel nimetatud jäätmekäitlejal peab olema jäätmeluba saatelehel märgitud jäätmete käitlemiseks. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 110. Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba balance history link (1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada. balance history link (2) Volitatud asutus EÜ Nõukogu määruse 259/93/EMÜ mõistes on Keskkonnaministeerium. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 111. Riigilõiv veoloa taotlemisel balance history link Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 112. Asutusesisene teave balance history link Veoloa andja tunnistab EÜ Nõukogu määruse 259/93/EMÜ artikli 3 lõigetes 4–6, artikli 6 lõigetes 4–6, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõigetes 1–4 nimetatud dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend) sätestatud korras. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 113. Veoloa kontrollimine balance history link (1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht. balance history link (2) Kui tolliametnikul tekivad põhjendatud kahtlused, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud jäätmesaadetisele, peab tolliametnik jäätmesaadetise kinni ning teavitab kinnipidamise asjaoludest Keskkonnainspektsiooni. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 114. Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine balance history link Keskkonnaministeerium peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] balance history link § 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord balance history link (1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Liidu Komisjoni otsuses 94/774/EÜ, millega kehtestatakse standardsaatekiri, millele on osutatud nõukogu määruses 259/93/EMÜ jäätmesaadetiste järelvalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EL Teataja L 310, 03.12.94, lk 70–76). balance history link (2) Jäätmete, mille riikidevaheline vedu toimub veoloa alusel, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid kehtestab keskkonnaminister määrusega. [ RT I 2004, 30,
208 - jõust. 01.05.2004] 10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS balance history link § 116. Jäätmete kohta arvestuse pidamine balance history link (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. balance history link (2) Jäätmeluba ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-s 6 sätestatud keskkonnakompleksluba omav isik ning käesoleva seaduse § 74 kohaselt registreeritud isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. balance history link (4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda jäätmeloa andjal, keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaregistri vastutaval ja volitatud töötlejal. balance history link § 117. Jäätmearuandlus balance history link (1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik, välja arvatud ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, esitab vähemalt üks kord aastas talle jäätmeloa andnud või teda registreerinud keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks. Aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. balance history link (2) Keskkonnateenistusel on õigus nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas. balance history link (3) Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. balance history link (4) Jäätmestatistilisi vaatlusi korraldatakse riikliku statistika seaduses (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289; 2002, 63, 387) sätestatud korras. balance history link § 118. Andmetöötlus balance history link (1) Jäätmearuandlusega kogutud andmeid hoitakse ja töödeldakse keskkonnaregistris. balance history link (2) Jäätmeandmestiku koosseisu keskkonnaregistris ning registri pidamise korra sätestab keskkonnaregistri seadus (RT I 2002, 58, 361). 11. peatükk JÄRELEVALVE balance history link § 119. Järelevalve balance history link (1) Järelevalve käesoleva seaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591) sätestatud korras. balance history link (2) Registreeritud jäätmekäitleja ja ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse järelevalvet vastavalt vajadusele. Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamistes. 12. peatükk VASTUTUS balance history link § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine balance history link (1) Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 121. Jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine balance history link (1) Jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 122. Keelatud toote valmistamine, sisse- ja väljavedamine ning müük balance history link (1) Keelatud toote valmistamise, sisse- või väljaveo või müügi eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 123. Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata balance history link (1) Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete veo eest üle riigipiiri vastava loata, kui luba on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine balance history link (1) Tootjale ja toote levitajale pandud kohustuse rikkumise eest oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 125. Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule balance history link (1) Jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 126. Töötlemata jäätmete ladestamine balance history link (1) Töötlemata jäätmete, sealhulgas segunenud olmejäätmete, mille suhtes ei ole läbi viidud käesoleva seaduse nõuetele vastavat sortimist, prügilasse vastuvõtmise ja ladestamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. balance history link (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. balance history link § 127. Menetlus balance history link (1) Käesoleva seaduse §-des 120–126 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid. balance history link (2) Käesoleva seaduse §-des 120–126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on: balance history link 1) Keskkonnainspektsioon; balance history link 2) politseiprefektuur; balance history link 3) kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. balance history link (3) Käesoleva seaduse §-des 122 ja 123 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. balance history link § 128. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine balance history link (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja ) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. balance history link (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. balance history link (3) Kui saastaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. balance history link (4) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. balance history link (5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. balance history link (6) Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. balance history link § 129. Keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata jätmine balance history link (1) Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, teeb keskkonnajärelevalve asutus talle ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendab sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. balance history link (2) Keskkonnaohutuse seisukohalt käesoleva seaduse tähenduses muu oluline tegu on: balance history link 1) jäätmekäitluskoha järelhooldus; balance history link 2) probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine; balance history link 3) segunenud olmejäätmete sortimine enne prügilasse ladestamist; balance history link 4) nõuetele mittevastava prügila sulgemine. balance history link (3) Kui keskkonnajärelevalve asutus rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel sunniraha, on selle suuruseks kuni 50 000 krooni. 13. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 130. [Käesolevast tekstist välja jäetud] balance history link § 131. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila nõuetega vastavusse viimise tähtajad balance history link (1) Prügila peab vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16. juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud. balance history link (2) Prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks. balance history link § 132. Olmejäätmete sortimise nõude rakendamine balance history link (1) Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud keeld võtta prügilasse vastu ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. balance history link (2) Jäätmeloa andjal on õigus jäätmeloaga vabastada prügila erandkorras kuni 2004. aasta 16. juulini sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keelu täitmisest prügila põhjendatud taotluse alusel. balance history link (3) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. balance history link § 133. Kasutatud rehvide ladestamine balance history link (1) Prügilasse ei võeta kasutatud rehve vastu tükeldamata. balance history link (2) Alates 2006. aasta 16. juulist ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. balance history link (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele. balance history link (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldu ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri. balance history link § 134. Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piirang balance history link Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: balance history link 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; balance history link 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; balance history link 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. balance history link § 135. Korraldatud jäätmeveo korraldamine balance history link (1) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist. balance history link (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses ei laiene. balance history link (3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. balance history link § 136. Jäätmeloa kehtivus balance history link (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba kehtib niivõrd, kuivõrd luba ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Loa andja võib enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeloa tunnistada kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi kaalub üles isiku usalduse. balance history link (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kehtib kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses. balance history link §-d 137--139. [Käesolevast tekstist välja jäetud] balance history link § 140. Seaduse jõustumine balance history link Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud seaduse § 138, mis jõustub jäätmeseaduse Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval. balance history link ÕIEND Parandatud § 56 lõike 2 teises lauses täheviga sõnas 'omavalitsuse' Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 3 ja lõike 3' punkt 2 ning Riigikogu keskkonnakomisjoni taotlus 25.10.2007 nr 2.2.-3/778

Full text as ingested. Verify against the official source above.